Jääohutus Kodutütardele ja Noorkotkastele Leisi koolis

Laupäeval, 10 märtsil käisid meie ennetusgrupi liikmed Leisi koolis Kodutütardele ja Noorkotkastele rääkimas jääohutusest. Esmalt teooria ning pärast praktika. Kahel noorkotkal oli võimalus ka ise kuivülikonnas proovida jääaugust välja saada. Seda loomulikult vanema nõusolekul ning turvameetmeid kasutades. Loodame, et sellele seltskonnale sai selgemaks mida jääle minnes jälgida, mida kaasa võtta, kuidas abistada ennast ja kaaslast õnnetusse sattudes.

Kiirkaatrijuhtide koolitus

17-19 november 2017 toimus Kuressaares Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Seltsi kaatrijuhtidele koolitus. Koolitust rahastas Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Koolituse eesmärgiks oli anda koolitatavale teadmised kiire päästepaadi praktilistest juhtimisvõtetest ja navigeerimisest.

Koolitus kujutas endast merepäästealuste juhtide täiendõpet erinevates rasketes ilmastiku ja mere tingimustes (aluse käitumine erinevates ilmastikuoludes; aluse juhtimine kriisiolukorras; aluse juhtimine pimedas; sildumine, pukseerimine, teisele alusele ja kannatanutele lähenemine) sealjuures ohtu seadmata kannatanute ja päästjate elusid kui ka veesõidukeid.

Kursuse tulemusena omavad uusi teadmisi ja oskusi 9 SVMS merepäästekaatri praktilistest juhtimisvõtetest ja navigeerimisest

Koolitajad Robert Aasa ja Martin Roostar



Pinnaltpääste koolitus

Pinnaltpääste koolitusi vabatahtlikele merepäästjatele sellises mahus ei ole Eestis seni veel korraldatud. SVMS on saanud võimaluse tänu KÜSK AH17 projektile oma seltsi liikmete pädevust tõsta vastava koolitusega. Koolitus koosneb 3 põhimoodulist süvabassein, bassein ja avameri ning on jagunenud valdavalt 3 nädalavahetusele. Kuna nõuded on tõsiseltvõetavalt karmid, siis mehed on alustanud reaalselt treeningutega juba aprilli alguses.
Antud blogi täieneb aeg-ajalt, vastavalt antud koolituse toimumisele.
Lisaks tavapärastele iganädalastele treeningteisipävakutele käisid SVMS pinnaltpäästja koolitatavad Pärnu Tervise spa 4m basseinis õppepäeval. Lühidalt toimunust saab lugeda SIIT
Süvabasseini eksam toimub 4 november Tervise Spas

Saare maakonna turvalise elukeskkonna arendamine läbi vabatahtlike merepäästjate, „Vabatahtlike merepäästjate oskuste ning pädevuse arendamine ja tõstmine“


Vesi ei ole inimese elukeskkond, kuigi meil meeldib seal viibida. Kahjuks ei lõppe iga suplus, paadisõit või talvine kalalkäik meeldivalt. On olukordi kus inimene satub õnnetusse, seda kas enda või teiste süül või on sel korral loodus meist lihtsalt üle. Õnnetuste tekkepõhjusest olenemata peavad päästjad, sealhulgas ka vabatahtlikud koheselt ja professionaalselt reageerima. Vee peal võib situatsioon muutuda sekunditega. Iga vale otsus võib saada saatuslikuks mitte ainult kannatanutele vaid ka päästjatele endile. Päästja peab tihti kokku puutuma olukordadega milles ta ei ole enne olnud. Nii nagu elukutselised päästjad, peab ka vabatahtlik merepäästja olema valmis kasvõi südaööl poole tunniga, ülikond seljas, varustus alusel, et minna tundmatusse. Olgu see siis sõit mootoririkkega veesõiduki juurde, tormisel merel päästetööd või uppunud kalameeste otsimine. Merepäästjate päästetööd ei põhine pelgalt pinnalt päästmisega vaid ette võib tulla olukordi kus kannatanut pinnalt enam ei leia. Seega peab merepäästja olema valmis ka vee alla vajunud inimese otsinguteks kui ka sealt päästmiseks. Vee alla vajuval uppunul võib olla ellujäämistõenäosus suurem kui pinnale ulpima jäänul. Seda põhjusel, et sügavamal on veetemperatuur madalam ja veerõhk suurem – need muutused võivad käivitada sukeldumisrefleksi.

Päästetööde edukus oleneb paljuski päästjate väljaõppest. Väljaõpe sisaldab nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi harjutusi.

Kogu ülal kirjeldatu on sissejuhatus, miks on meile sellised koolitused väga vajalikud. Ohus olles eeldad päästjalt oskust, on see siis tulekahju, merehäda, basseinis õnnetus või kuskil veekogu ääres puhkusel olles. Basseinisukeldumised on kohaldatud merepäästes vajaminevatele olukordadele. Ennekõike on see vajalik veealuse keskkonnaga harjumiseks turvalistes oludes ning saada tunnetus sealsetes oludes pääste- või otsingutööde teostamisest. Sukeldumiseks vajalikud teadmised ei ole pelgalt hobilised vaid merepäästjatele elulise tähtsusega. Saadud teadmistega tõstame ennekõike meie endi merepäästjate teadlikkust mis on aluseks ohutuks ja õnnestunud päästetööks. Käesolev koolitus koosneb kahes osas. Teoreetilises osas tutvustatakse rõhu muutusi, vesi ja soojus, ülikondade erinevad liigid ja nende toime, häda ja ohuolukorrad ning palju muid jooksvaid küsimusi. Praktilises basseini tunnis alustatakse veealuse keskkonnaga harjumist; rõhkude tasakaalustamine, regu kasutamine, ujuvuse saavutamine. Harjutatakse meeskonnatööd, ohuolukorras kus on kasutada vaid üks hingamisregulaator, vahemaaline ujumine grupis regulaatorist regulaatorini; maski eemaldamine vee all ning selle tühjaks puhumine, kannatanu vee alt välja toomine ning ujuvraamile asetamine ja palju muud jooksvat. Pildimaterjal on halva kvaliteediga ning kuna veealuste fotode ning videomaterjali tehti sama seadmega, on hilisem fotoaruanne tehtud video kuvatõmmist kasutades. Koolitajaks on elukutseline tuuker Indrek Jõeäär.

 

Koolitus algas ikka teooriaga. Räägiti olulisemad asjad vee all hingamisest, rõhkudest, organismi tasakaalustamisest ning ka ohtudest mis meid võivad ees oodata sukeldumisel sügavamale kui 4m. Nagu sissejuhatuses mainisime, vahest võib sõltuda inimese elu minutitest või sekunditest. Päästjatena peame olema valmis ja oskama arvestada ohte.

Nagu alati, jääb ikka põnev teema lühikeseks. Koolituse käigus said mehed esitada mitmeid küsimusi, arutati omakeskis nii mõnigi probleem läbi. Sellel koolitusel oli kohati mitu funktsiooni, ühelt tõsine ja uudne koolitus, teisalt töötuba kus teatud koolituse käigus tekkinud lahendused ja probleemid omavahel üksipulgi läbi arutleti ja professionaali nõu kuulati.

Ja liikusime praktika juurde.

Esimene harjutus ülesehituslikult oli nn „õhupiip“ vee all. Selleks kasutasid 3-4 meest ühe regu kaudu hingamist. Vahele olid pandud nn segajad, kes ringlesid balloonist balloonini ja soovisid osa hingamisest. See ja järgnev harjutus on väga olulised ka meeskonnatöö ja usalduse harjutamiseks. Teadmine, et ühest regust saab hingata rohkem kui üks, on oluline. Samuti võimaldab see harjutus meestel harjuda veekeskkonnaga. Ega ei läinud see harjutus lihtsalt. Ikka tuldi koolitajalt küsima ja abi paluma, läksid kõrvad lukku, tekkis hingeldamine...ja mõni unustas ennast regu otsa.

Järgnevalt tegime ülesande raskemaks. 3 ballooni koos regudega asetati basseini põhja kolmnurkselt. Meeskond pidi hakkama ujuma järjekorras balloonilt balloonile, arvestama teiste saabumisega, hingama ning jälgima ka vahemaad. Samas tuli hoida ennast basseini põhjas. See oli üks raskemaid harjutusi kogu koolituse jooksul ning vajab kindlasti veel harjutamist. Harjutuse eesmärk on jätkuvalt meeskonnatöö ning usaldus, teadmine oma võimetest veealusel liikumisel ning suutlikkus keskenduda kindlale tegevusele ehk orienteeritus.



 Kuna grupp oli päris suur, siis samal ajal osad harjutasid kannatanu kanderaamile asetamist vees. Tänu sellele koolitusele oli meil võimalus võtta kaasa ujulasse vastavat varustust. Tihti peavad päästjad transportima selja või kaela vigastusega kannatanut. Selleks, et päästja ei teeks asja veel hullemaks peavad olema sul õiged võtted selged ja oskuslikult suutma neid ka kasutada.

Viimane harjutus ei olnud samuti kergete killast. Mis juhtub kui kaotad olulise tööriista vees? Nüüd tuli sukelduda maski järgi, see vees ette panna ning ka tühjaks puhuda. See ei ole midagi rasket kuid vajab kindla tehnika järgimist ning rahu säilitamist.




Lõmala alus sai merepääste logo

Alus puhtaks ja logo peale!
Terve pika nädalavahetuse toimetasid Lõmala üksuse mehed Koit ja Markus oma merepäästekaatri kallal. Abiks oli ka Markuse vennas. Kaater sai nii seest kui väljast puhtaks ja lõpuks ka merepääste logod külgedele.

Käidud sai ka proovisõidul sest nagu kõik kaatriomanikud teavad - puhas ja hoolitsetud kaater sõidab palju kiiremini :)

Laimjala Aeruramm 2017

Aeruramm 2017

Juba mitmendat aastat käivad Saaremaa vabatahtlikud merepäästjad tagamas Laimjala Aerurammul ohutust. Aerurammuga on tegemist ühe toreda kogupere üritusega.  Tegemist on sõudepaatide, süstade ja kanuude orienteerumisvõistlusega ümbruskonna lahtedel ja laidudel kus osalevad kaheliikmelised tiimid kahes võistlusklassis: sõudepaadid ja süstad-kanuud.  Randa jääjad saavad jälgida võistluse kulgu suurelt ekraanilt, toimub loodusmatk, kalameeste töötuba, valmistatakse ühiselt kalasuppi, osta saab suitsukala ning muud maitsvat ja ehedat. Lapsed saavad osa võtta meisterdamise töötoast, mängida maastikumängu ning õppida veeohutusega seonduvat. Õhtul on mürts ja tümps ning lauldakse merelaule.
Ka sel aastal tagas turvalisust SVMS Kungla üksuse liikmed - Kert ja Manuel ning Kuressaare üksuse liige Kaupo Kongas.
Lühike kommentaar Kerdilt: "Minuga võttis ühendust Aerurammu peakorraldaja ja küsis, kas olen huvitatud temaga koos võistlusala vaatama minema ja paneksime koos marsruudi paika.

See oli hea võimalus alaga tutvuda, sest Aeruramm toimus uue koha peal ja oli minu jaoks tundmatu ala - Luhina sadamas, mis asub peaaegu Laimjala ja Põide piiril, oli tihedalt madalikke ja kive täis. 17. juunil käisime ala vaatamas ja panime raja paika. Ise omal algatusel käisin kogu selle piirkonna sadamad ja lautri kohad läbi, et paadi väljavõtuks parim koht leida aga lõpuks tuli ikka leppida Luhina kõrge kaldaga. Võistluspäevale eelneval päeval aitasin ka rada märgistada ja sõitsin kogu ala uuesti läbi. Aerurammu päev ise oli lihtne, minuga koos oli paadis Manuel.
Merepeal võttis võistlusest osa meie Kungla üksuse liikmed Jorma ja Lauri, kes saavutasid paadi klassis teise koha.


Meile kaldapealt infot edastas Kaupo Kongas." Laimjala aeruramm toimus sel aastal 15. juulil Luhina sadamas.  Sel korral asus aerurammu katsuma 26 kaheliikmelist võistkonda: 10 sõudepaati ja 16 süsta-kanuud.
Fotod: Aerurammu korraldajad.


Meditsiinikoolitus vabatahtlikele merepäästjatele 10-11 juuni 2017 Abrukal

Antud koolitust rahastas siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. 

KAHEPÄEVASE (10-11.06.2017) 16 TUNNISE KOOLITUSE MAHT

Õppetöö meetod: loeng, arutelud, praktiline tegevus, grupitöö, situatsioon ülesanded. 

Kursuse kestus: 16 akadeemilist tundi, 2 päeva.

Sihtgrupp: Vabatahtlikud päästjad, kellel ei ole viimase kolme aasta jooksul läbitud esmaabi kursust.
Koolitusel käsitletavad teemad:
1. Sissejuhatus
Esmaabi olemus, abi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine, esmaabi andmise taktika, esmased teadmised tiraažist.
2. Elustamine ja eluohtlikud seisundid
Elustamine täiskasvanute ja laste juhtumite korral; AED ja abistavad vahendid elustamise korral, võõrkeha eemaldamine hingamisteedest, teadvusetus ja selle olemus ning selle käsitlemine.
3. Välised verejooksud ja šokk
Verejooksu peatamise võtted; šoki olemus ja selle tunnused.
4. Haavad
Haavade tekemehhanismid; sidumise tehnika ja reeglid; praktiliste oskuste omandamine sidumisel.
5. Traumad ja luumurrud
Lahtiste ja kinniste luumurdude iseloomustus; luumurdudega kaasnevad ohud; liigesetraumad (nihestused, nikastused, põrutused).
6. Mürgistused, söövitused, põletused, külmakahjustused, äkkhaigestumised, uppumine, poomine.
7. Kursuse omandamise kontroll
Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste kontrollimine testide abil.

Koolitaja: Lemmo Jonuks


Lühikokkuvõte koos pildimaterjaliga.



Vaatame tagasi ja kiikame ette

2016. aasta on olnud SVMS'i jaoks üks tegus aasta. Selts on jõudsalt liikmeskonda kasvatanud ja oleme jõudnud 66 liikmeni. Vaatamegi pisut tagasi, et mis siis 2016. aset leidis.
Kõigepealt siis kõige olulisem, ehk sündmuste logi.
 
1) 30.aprill – pukseerimine - Soela
2) 10. mai – 18:34 Jaht 2 inimest pardal madalikul Vahase saare põhjaosas
3) 20. mai – MOB Suures Katlas: reageeris Abruka ja Kuressaare üksused. Abruka meeskond päästis inimelu
4) 22. mai – jaht madalikul – Ruhnu
5) 26.mai - pukseerimine - Kungla
6) 3. juuni – kiirabiteenus – rangluuvigastusega kannatanu transport Kuressaare haiglasse
7) Juuni – pukseerimine – Ruhnu
8) 23. juuni – õppeväljasõit kujunes päästesündmuseks
9) 24. juuni – mootoririkkega jaht Abruka ja Ruhnu vahelisel merealal
10) August – pukseerimine – Ruhnu
11) 01.august – kaatri otsing - Lõmala
12) 14.august – uppunud Läti jahi otsing Lõmala vetes
13) 19. august – pukseerimine – Soela
14) 12. september – poola fantoomjahi pukseering Lõmala sadamasse
Tublid seltsiliikmed on lisaks reaalsele päästetegevusele tegelenud ka ennetuste ja koolitustega. See nimekiri on aukartustäratavalt pikk.

27. veebruar – täiendkoolitus liikmetele Soela sadamaalal
17. märts - Saarlased näoga mere poole (K.Kull, O.Malk)
3. aprill - Naiskodukaitse konverents. Merepäästeline ettekanne (K.Kull)
4. mai – “lapsed turvaliselt merele” koolitus 4 kooli, 5 klassi, 86 last – teooria (K.Kull, M.Lempu, O.Malk, A.Enke, K.Heinlaid, Vaher)
17. mai – Pihtla lasteaia külaskäik SVMS staapi – merepääste tutvustus (O.Malk, A.Enke)
20. mai - Euroopa merepäev – ennetustegevus jms (K.Kongas, R.Lember)
21. mai – täiendkoolitus liikmetele – side, kalda ja madalavee otsing
25. mai – Aste,Salme, Pihtla põhikoolid – “Lapsed turvaliselt merele” 2. osa, praktika (E.Täht, K.Kull, M.Lempu, K.Heinlaid, L.Luptov, A.Enke, A.Sagur, R.Männik, Ü.Jürviste, A.Peegel, O.Malk)
25. mai – Kodutütarde töötuba – merepääste ja mereohutuse loeng (A.Enke, O.Malk, E.Täht)
26. mai – SÜG “Lapsed turvaliselt merele” 2. osa, praktika (E.Täht, K.Kull, M.Lempu, K.Heinlaid, L.Luptov, A.Enke, A.Sagur, R.Männik, Ü.Jürviste, A.Peegel. R.Lember, J.Ratas, K.Kongas)
27-28. mai - Tuulekala Festival – (P.Nurk, ....
3-5. juuni – Saaremaa Merispordi Seltsi meistrivõistluste turvamine (K.Kull, I.Antov, R.Männik, L.Luptov, A.Peegel, A.Sagur, Ü.Jürviste, A. Enke)
4. juuni – Lastekaitse päev Lümandas – P.Nurk
17. juuni – Merepääste Ühisõppus “Väinameri 2016”
23. juuni – Maakaitsepäev
25. juuni – Aeruramm 2016 turvamine – (K.Kreem, O.Malk, A.Enke)
23. juuli – Laevajuhtide kiirkursus
2-6. august – ZOOM8 MM – võistluste turvamine, orienteeruvalt 180 purjekat võistlevad
8. august - Pop-up Merekool “Meresõber” 2x3tundi mereturvalisus (A.Enke, O.Malk, L.Luptov, K.Kongas)
13. august – Noorte Kotkaste töötuba – merepääste (A.Enke, M.Lempu, K.Kull, O.Malk, R.Männik)
15. august - Pop-up Merekool “Meresõber” 2x3tundi mereturvalisust (A.Enke, O.Malk, L.Luptov, K.Kongas)
4. september – “Saaremaa Ohutuspäev” (K.Kongas, L.Luptov, K.Heinlaid)
16-18. september – I astme koolitus Soela sadamas
23-25. september – I astme koolitus Soela sadamas
29. september – Salme lasteaed, merepääste tund(K.Kull, A.Enke, K.Kongas)
7. oktoober – “Eesti Merepäästeoskuste võistlus” (A.Kollom, I.Aavik, R.Leppik)
21. oktoober – Mereohutuse õhtu Noortele Kotkastele (P.Nurk)

Seda kõike on oma vabast ajast, perede ja laste kõrvalt väga palju. SVMS juhatus tänab siiralt meie liikmeid, nende peresid ja lapsi, et see kõik võimalikuks on saanud. 

Merepäästjad tõstsid pädevusastet

Nädalavahetusel läbisid 13 maakonna vabatahtlikku merepäästjat teise astme merepäästja koolituse, kus nad omandasid teadmised üksuse juhtimise, pääste- ja otsinguoperatsiooni planeerimisest.
Eksamil osalenud Ruhnu vabatahtlik merepäästja Marten Riisenberg tõdes, et erinevalt esimese astme koolitusest suhtuti seekord sooritajatesse kui juba merega rinda pistnud inimestesse.

“Tegemist oli siiski juhikoolitusega ja igal sammul rõhutati positsiooniga kaasnevat vastutust. Tehti selgeks, et koolitus on vaid esimene samm saamaks juhiks ning suur töö ja pühendumus seisab ees,“ meenutas ta.
Koolitusel osalejad esimeses reas vasakult: Priit Nurk, Riho Leppik ja Indrek Aavik. Tagumises reas vasakult: Kert Kreem, Olari Malk, Urmas Metsamaa, Ülar Järviste, Kaupo Heinlaid, Maidu Lempu, Marten Riisenberg, Leonid Luptov, Rena Männik, koolitaja Martin Roostar, Koit Kull, eksami järelevaataja, PPA merepääste juhtivpiiriametnik Raul Ilisson ja koolitaja Eimar Täht. FOTO: erakogu

Ainsa naisena teise astme koolituse läbinud Rena Männik on Kuressaare piirkonna üksuses tegutsenud veidi üle aasta. Tal on oma valvekordade ajal ette tulnud vaid üks olulisem sündmus. “Hommikul tuli info, et inimesel on rangluu murd, startisime Ruhnu ja tõime ta Kuressaare haiglasse,“ ütles Männik.

Kerge otsus

Männik liitus merepäästjatega just seetõttu, et tema mitmed tuttavad tegutsesid samas valdkonnas ning ta kuulas nende jutte alati suure huviga. “Ühel päeval Koit Kull küsis, kas ma ei tahaks nendega liituda. Järgmine päev andsin jaatava vastuse,“ sõnas Männik.

Esimese koolituse läbimine oli tema arvates siiski keeruline nii füüsiliselt kui vaimselt. Samuti juhtusid möödunud aasta novembris sel ajal olema väga rasked ilmaolud.

“Aga mida raskem on õppustel, seda lihtsam igapäevaelus,“ lisas naine entusiastlikult.

Alates 2014. aasta maist Lõmala üksuse vabatahtlik merepäästja olnud Koit Kull kinnitas, et sel aastal on vabatahtlikud reageerinud 16 sündmusele.

Kull rõhutas, et alati tuleb järgida esmaseid ohutusnõudeid ja kasutada päästevesti nagu autos turvavööd. “Just nimelt, kui inimene tunneb ennast maa peal tegijana, siis merel on asjad teistmoodi. Seal muutud pisikeseks osaks loodusest ja pead sellesse suhtuma aupaklikult. Ülioluline on ka meeskonnatöö – distsipliin merel ja kuidas ohu korral käituda.“

Saaremaa vabatahtlikul merepääste seltsil on tehnilise assistendi Annely Enke andmetel 64 liiget, kellest 54 on läbitud esimese astme merepäästja koolitus. Neist 17 on tänaseks ka teise astme merepäästja paber taskus.

Kogu liikmeskonnast üheksa on naised.

MASAPO projektiga Ahvenamaal

Värskelt I astme läbinu kogemusi Ahvenamaa vetes Masapo projekti raames korraldatud rahvusvahelisel õppusel.

Õppuste päev 19.oktoober, hakkas Korrviki sadamas kogunemise ja briifinguga. Kogu õppus toimus inglise keeles. Õppuse peamiseks eesmärgiks oli koostöö harjutamine eri riikide vabatahtlike üksustega ja kogemuste jagamine.

Õppusel lahendatavaid ülesandeid oli väga erinevaid. Teostati sündmuspaigal esmaabi ja triaazi. Inimeste päästmine veest ja parvelt, otsimine kaldalt. Kannatanute transport ja üleandmine maapeal asuvatele päästeüksustele. Madalikule sõitnud laeva pääste, veest tühjaks pumpamine ja pukseerimine.

Kogu õppust juhtis MRCC ja õppuse ajal määrati ka OSC. Suhtluseks kasutati VHF sidet.

Õppusel osales 5 päästeüksust: Piirivalvealus PV 275

Rescue Abso

Rescue Stehammar

Rescue Ulabrand

Rescue Lion

Õppuse käik:

Enne alustele minemist jagati Hiiumaa ja Saaremaa päästjad aluste vahel ära. Mina ühinesin Piirivalvealuse meeskonnaga, kel oli õnne esimesena reageerida.

Kell 10.00 tuli teade merel toimunud kokkupõrkest kahe aluse vahel. 2 päästeparve vees, arvatavasti ka inimesed. Üks alus kokkupõrke tagajärjel sõitnud karile ja lekib. Teine laev on merel ja palju vigastatuid. Andsime teada oma ETA ja suundusime sündmuspaigale. Esimeseks märkasime kahte päästeparve. Suundusime lähima juurde ja tuvastasime ühe isiku tagurpidi läinud parvelt ja ühe veest. Esmalt toimetasime vees olnu pardale ja panime ta sooja. Teisena toimetasime pardale parvel olnud kannatanu kes oli samuti allajahtunud. Parve pardale tõstes avastasime ka hukkunu (selleks korraks õnneks mängis seda rolli nukk). Teiste päästeüksuste saabudes suunati meid karile sõitnud aluse juurde. Kohale jõudes asusime koheselt veepumpade paigaldusega ja inimeste otsimisega. Vöörist leidsime ühe kannatanu kellel oli peahaav ja käeluumurd. Kuna tekkis väike kommunikatsiooni probleem olin sunnitud kannatanu hetkeks järelvalveta jätma. Tagasi kannatanu juurde rutates oli ta hakanud ennast juba püsti ajama. Isikutuvastusel selgus, et tegemist on eestlasega seega edasine suhtlus oli tunduvalt lihtsam. Suunasin ta uuesti istuma ja hakkasin tema vigastusi üle vaatama ja juhtunut kaardistama. Kannatanu kurtis iiveldust ja kuna ei tuvastanud ühtegi vigastust mis ei lubaks teda liigutada, siis otsustasin, et peab ta toimetama umbsest ruumist välja värske õhu kätte.  Enne liigutamist oli vaja aga vigastatud käsi kuidagi fikseerida. Kuna käepärast spetsiaalset lahast võtta ei olnud, kasutasin riiulis olnud kummipükse. Peale seda juba saabus abi ja toimetasime kannatanu meieni jõudnud Abso (õppusel kasutati teda ka kannatanute transpordiks) peale. Sinna toimetasime ka esmased kannatanud, kelle veest päästsime. Samal ajal minu tegevusega leiti ka teine kannatanu kellel oli sääreluumurd. Temale sai paigaldatud lahas ja andsime Abso-le üle. Selleks ajaks oli ka pumpamine lõpetatud ja saime asjad kokku pakitud. Ulabrandi meeskond aitas pumpamisel kaasa ja pärast teostas pukseerimist. Meie alus oli vahepeal saanud OSC kohused mis tekitasid ka hetkelist kommunikatsiooni probleemi. Meie tegevus selles piirkonnas oli lõppenud ja meid suunati appi Lioni meeskonnale, kes otsisid väikese paadiga kaldale sõitnud kannatanuid. Kohale jõudes oli kaks kannatanut leitud, ühte alles otsiti. Meie alus võttis kannatanud enda peale ja jäime kolmandat otsima. Kolmandat otsides toimus ka juhus, kus meie alus kasutas oma FLIR kaamerat ja leidis kaks sooja objekti. Kui päästjad nende juurde saabusid, siis selgus, et need olid kitsed, kes müra peale ära jooksid. Natuke nalja ka kogu tegevuse juurde. Mõningase otsimise peale leiti ka kolmas kannatanu ning alustati esmase abi andmist mis jooksvalt jätkus kanderaamil transportimise ajal. Kui kannatanu oli meie alusele toodud, viisime nad maapealse evakuatsiooni punkti ja andsime kiirabile üle. Peale seda suundusime tagasi Korrviki, kus toimus õppuse järgne briifing.

Kokkuvõttes võib öelda, et saadud kogemus oli väga hea. Sai näha kuidas naaberriikide kogenud vabatahtlike üksused oma tööd teevad ja ühtlasi saada rahvusvahelise õppuse kogemus.

Kaupo Kongas

Vabatahtlik merepäästja

Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts

http://masapo.ax/

Lapsed turvaliselt merele!

Projekt "Lapsed turvaliselt merele", on selleks aastaks edukalt läbitud.

2016. aasta navigatsiooni hooajal viisime läbi SVMS poolt ellukutsutud projekti „Lapsed turvaliselt merele“.

Vabatahtliku organisatsioonina peame mõtlema, kas ja kuidas saame oma mõtete elluviimiseks leida vahendeid ja toetust. Heale mõttele leidub alati toetajaid ja just nii sel korral läkski. Kevadel sai kirjutatud taotlus Kohaliku omaalagatuse programmi (KOP). KOP hindamiskomisjon oli meiega üksmeelel, et just lapsed, ehk uus pealetulev põlvkond on need, läbi kelle saame mereohutuse teadlikkust tõsta. Leides oma mõtetele toetust said vabatahlikud merepäästjad motivatisooni suuresti juurde ja nii, õhinapõhiselt, läkski asi töösse.

Projekti eesmärke seades olime üsna ambitsioonikad ning seadsime eesmärgiks korrata projekti igal aastal ja jõuda kõigisse Saare maakonna koolidesse. 2016 aasta eesmärgiks oli, et iga tulevane merel seilaja saaks kogeda lisaks teoreetilisele jutule ka praktilist kogemust ning seeläbi kuuldu läbi kogetu kinnistada. Projekt on mõeldud iga-aastaseks jätkukoolituseks ning võiks saada jätkuks või eelduseks kohustuslikule ujumisõpetusele. 

Tänu KOP toetusele ja Lääne-Saare vallale, said mõlema osa kulud kaetud. Koolituse läbiviijad panustasid hulga oma aega sellele, et saaks koostatud parim võimalik programm, mis ka reaalselt tulevastele merekarudele merealast kogemust kaasa annaks. Koolitus viidi läbi kahes osas, millest esimene oli teoreetiline, ning teine praktiline osa Roomassaare sadamas.

Teoreetilises osas tutvustati esmaseid päästevahendeid, nende kasutamist, räägiti ohtudest merel ja kuidas ohuolukordi ennetada ning vältida. Räägiti ka rannahooajast  – hullamine vees, ujumisrõngad, kätised ja madratsid – millised ohud neid kasutades võivad tekkida ja kuidas neid ohutult kasutada.

Praktilise osa viisime läbi Roomassaare sadamas. Lastel oli võimalus vahetult kogeda kuidas on päris elus kasutada päästevahendeid, märgata vees hädasolijat ja osutada abi hädasolijale ennast ohtu seadmata. Viisime läbi ka mereteemalisi õppemänge – täpsusvise viskeliiniga, viga saanud ning liikumisvõimetu sõbra transportimine, eseme otsimine kinniste silmadega ja häirekeskusele (112) info edastamine.

Tänu Lääne-Saare valla toele, saime viia lapsed liinilaev Abro´ga merele, kus koolitusel osalejad said jäglida päästeoperatsiooni läbiviimist ja mõista, et “mees üle parda” on tõsine õnnetus ja oodatav abi tundub alati liiga kaugel olevat. Päästevest, mis on seljas, on Sinu kõige parem abimees merel, see sai õppereisi lõpuks kõigile selgeks.

Tahame ka tänada omavalitsusi ning koole kes võimaldasid lastel koolitusel osaleda. Koige suuremad tänud lähevad siiski lastele, kes aktiivselt osa võtsid ja kaasa töötasid!

Kuna projektis Lapsed Turvaliselt Merele osalenud koolide ja laste tagasisde oli positiivne, siis soovime järgmistel aastatel laiendada projekti kõigi Saaremaa koolide 3-4 klassi lastele nii, et seellest saab igaaastane traditsioon ja sellest võiks saada samamoodi kohustuslik kooliprogrammi osa nagu ujumisõpetus




2016. aasta esimene päästesündmus

Eile, 10. Mai 2016 aastal leidis aset esimene päästesündmus Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi teeninduspiirkonnas.

Kell 18.33 anti politseile teada, et Saaremaal Vahase saare tipu lähistel on madalikule sõitnud jaht. Esialgsetel andmetel inimelud ohus ei olnud. Juhtumile reageerisid nii vabatahtlikud kui Kuressaare politseijaoskonna merepäästjad. Jaht aidati madalikult lahti ja alust saates liiguti turvaliselt sadamasse.

Lääne prefektuuri teabebüroo vanemkorrakaitseametnik Karet Akkaja sõnul on merel liigeldes väga oluline tähelepanelikkus ja hoolsus. «Veesõiduki juht on samuti juht ning sellega kaasneb vastutus. Kindlasti peab tähelepanu pöörama navigeerimisseadmetele ja -oskustele,» selgitas Akkaja.

«Kõik merele minejad peaksid enne väljasõitu veenduma veesõiduki tehnilises korrasolekus, samuti kontrollima, kas vajaminev kütusevaru on olemas. Kindlasti tuleb jälgida ilmastikuolusid ning osata õigesti hinnata oma võimeid. Eelkõige peaksid kõik merele minejad kandma päästevesti, sest õnnetuse korral ei pruugi vesti selga panemiseks enam aega ega võimalust tekkida,» lisas ta.

Õnnetusse sattudes või õnnetust märgates tuleb sellest teada anda numbril 112 või merevalvekeskuse numbril 619 1224. Raadio teel saab merevalvekeskust kutsuda kanalil VHF 16 ja 69.