Projekti nr: RE.2.01.22-0662

Projekti kestus: 31.01.2023 – 30.06.2024

Projekti kogumaksumus: 237 160 eurot

Projekti toetus: 130 000,00 eurot

Projekti omafinantseering: 107 160,00 eurot

Projekti lühikokkuvõte:

Projekti tegevuste eesmärgiks on tagada ja parandada navigatsioonihooajal mereohutust Abruka saare ümbruses. Projekti tulemusel on vabatahtlikel merepäästjatel kasutada professionaalne avamere päästepaat. Projekti elluviimisel panustatakse esmatähtsate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamisse väikesaartel.

Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts sai kevadisest Kohaliku Omaalgatuse Programmist toetuse viieteist uudse päästevesti soetuseks. Projekti eesmärk oli viia merepäästjate personaalne turvavarustus järgmisele tasemele ning soetada innovaatilised ja kõrget turvalisust tagavad RESCUE või SAR päästevestid, mida kasutavad juhtivad merepäästeüksused üle maailma. Spetsiaalsed RESCUE ja SAR päästevestid on varustatud erinevate merepäästetöödes vajalike lisavarustustega, mis lisaks päästetööde tulemuslikkuse tagavad ka merepäästjatele suurema turvalisuse. Meie välja valitud päästevestidel on Cowtail (ohutusnöör) ja karabiinid helikopterpääste sooritamiseks, VHF tasku, helkurribad, seljal helkursilt „RESCUE“, kinnitused erinevate lisaseadmete jaoks jms, millised vajalikud lisad meie praegustel vestidel puudusid. Merepäästjale on päästevest eluliselt vajalik, see on nagu turvavöö merel!

Tänu Kohaliku Omaalgatuse Programmi toetusele oleme tõstnud nii meie liikmete, kui meie kogukonna turvalisust.

Meil on väga hea meel, et Saaremaa Vald osutab suurt tähelepanu Saaremaa mereohutusele ja kogukonna turvalisuse suurendamisele. Täname Saaremaa Valda meie projekti omaosaluse toetamisega!

Projekti nr: RE.2.01.20-0225
Projekti kestus: 01.06.2020 – 31.05.2021
Projekti kogumaksumus: 9 936,56 eurot
Projekti toetus: 7 109,23 eurot
Projekti omafinantseering: 1 254,57 eurot
Projekti lühikokkuvõte:

Projekti tegevuste eesmärgiks on tagada ja parandada navigatsioonihooajal mereohutust Ruhnu ja Abruka saare ümbruses.

Projekti tulemusel on vabatahtlikel merepäästjatel kasutada kaasaegsed, tehniliselt varustatud ja kohalikele oludele vastavad päästealused. Projekti käigus soetatavad päästevõrgud, -parved ja seljalauad võimaldavad merepäästeüksustel päästeoperatsioone läbi viia riskivabamalt ja tõhusamalt. Panustatakse esmatähtsate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamisse väikesaartel.

SVMS Ruhnu merepäästeüksuse arendamine

Projekti nr: RE.2.01.19-0091

Projekti kestus: 16.07.2018 – 15.01.2020

Projekti kogumaksumus: 152 350,00 eurot

Projekti toetus: 129 497,00 eurot

Projekti omafinantseering: 22 853,00 eurot

Projekti lühikokkuvõte:

Projekti eesmärk on parandada merepäästeteenust Ruhnu saare ümbruses ja Liivi lahel. Projekti tulemusena on SVMS Ruhnu üksuse kasutuses professionaalne avamere päästepaat (RIB-tüüpi kiirpaat, mis arendab kiirust kuni 80 km/h) ning navigeerimisvarustus. Soetatav paat võimaldab sõita erinevate ilmastikuoludega (tugev tuul, udu, pime aeg) ja läbib vahemaa Ruhnust Roomassaarde normaalsete ilmastikuoludega max 1 tunniga ja halva ilmaga max 2,5 tunniga. Projekti tegevuste elluviimise tulemusena paraneb avalike teenuste kättesaadavus.

Rahandusministeerium toetab Ruhnu ja Abruka vabatahtlike merepäästeüksuste tehnilise varustuse soetamist.

Projekti nr: RE.2.01.19-0009

Projekti kestus: 01.07.2019 – 31.10.2020

Projekti kogumaksumus: 49 557,33 eurot

Projekti toetus: 42 123,73 eurot

Projekti omafinantseering: 7 433,60 eurot

Projekti lühikokkuvõte: Projekti tegevuste eesmärgiks on tagada ja parandada navigatsioonihooajal mereohutust Ruhnu ja Abruka saare ümbruses. Projekti tulemusel on nimetatud vabatahtlikud merepäästeüksused saavutanud täieliku tehnilise varustatuse, st vabatahtlikel merepäästjatel on kasutada kaasaegsete navigeerimissüsteemide ja termokaameratega varustatud kohalikele oludele vastavad päästealused; lisaks antakse panus esmatähtsate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamisse väikesaartel.

Visuaalne identiteet ehk CVI on muutunud tavapäraseks nähtuseks olles omandanud olulise koha ettevõtte, organisatsiooni või brändi kujundamisel ja esmamulje loomisel. Siinkohal identiteet ei ole vaid pelgalt logo vaid visuaalne tervik sisaldades nii logo, värve, kirjastiile, dokumente ja illustratsioone kui ka signatuure. CVI on identiteedi ehk väärtuste ja selgelt paika pandud eesmärkide visuaalne ja kvaliteetne väljendus. Meie koostööpartneritele ja kogukonnale on CVI visiitkaardiks mis esindab meie organisatsiooni igal ajal sõltumata esindusfiguuride kohalolust.

Käesoleva projekti raames on valminud ka põhjalik SVMS stiiliraamat kus on üles märgitud meie seltsi identiteet visuaalsel tasandil. Siit raamatust on leitavad stiilijuhised graafikale, disainile, logole ja muule seal leiduvale, et olla kindel visuaalsete elementide ühesugusel tootmisel ning kasutamisel. Mitte ükski graafiline süsteem ei saa olla kunagi lõplikult valmis sest leidub ettenägematuid olukordi. Selleks oleme alati avatud parimete lahenduste leidmisel.

Käesolev projekt sai teoks tänu KÜSK Kogukondliku Turvalisuse 2017 aasta programmist.

MEREPAASTE CVI.pdf

2016. aastal algatas ja viis Saaremaa Vabatahtlik Merepääste Selts (SVMS) KOP toetusel läbi projekti „Lapsed turvaliselt merele“. Projekt oli edukas, sai palju positiivset tagasisidet, koolide huvi oli suur. 

Lapsed ja noored on SVMS ennetustöös kõige olulisem huvigrupp. Lapsed on uute teadmiste osas kõige vastuvõtlikumad ja jagavad meelsasti koolitustelt saadud oskusi oma pere teistele liikmetele. Koolitus- ja ennetusürituste läbiviijana oleme juba saanud oluliseks partneriks maakonna lasteaedadele ja koolidele. Käesoleval projektiga saame toetust basseini kasutuseks ja laste tunnustamiseks. Laste märkamine ning nende saavutuste väärtustamine on igas vanuses lastele väga oluline. Lapse tunnustamine sisendab lapsele eneseusku ning õpetab ja suunab õigesti käituma. Noormerepäästja tunnusmärk antakse kõigile koolituse edukalt läbinud lapsele, millega motiveerime ja innustame lapsi rakendama õpitud teadmisi ning olema eeskujuks ka teistele.Tunnusmärkide ja tunnistuste vajadus põhineb koolituse läbinud laste tagasisidel. Lapsed tunnevad neid saades uhkust ja peavad väga oluliseks osaks koolitusest. 2017. aastal viime koolituse läbi kõigi maakoolide (Salme, Lümanda, Kihelkonna, Kallemäe, Kärla, Leisi, Valjala, Pihtla, Kaali, Aste, Tornimäe, Kahtla) 3.-4. klasside õpilastele, keda on ligikaudu 105 last (märkus: Muhu kool jääb Muhu Vabatahtliku Merepääste Seltsi piirkonda). Võrreldes eelmise aasta koolituskavaga oleme programmi lisame ühe praktilise harjutuse mooduli “Päästevesti harjutus basseinis”.

Kõik koolituse edukalt lõpetanud lapsed saavad noormerepäästja tunnusmärgi. 

KÜSK vabaühenduste arenguhüppe 2017 projektiga anname SVMS-le uue kvaliteedi. Projekti raames edendame merepäästjate erialaste teadmiste valdamist, milleks kavandame liikmetele erinevaid koolitusi. Eelõige keskendume tehnilistele oskustele ja meeskonnatöö arendamisele. SRC (Short Range Sertificate) ehk väikelaeva raadiosideoperaatori koolituse vajadus tuleneb meresõiduohutuse seadusest. Koolitus kujutab endast meresidevahendite väljaõpet. Koolituse läbinu omab piirangutega raadiosideoperaatori või raadioside -operaatori või väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistust.

Navigatsioonikoolitusel käsitletakse laevasõitu erinevates ohuolukordades ja pimedal ajal ning navigatsiooni erinevates raskendatud olukordades. Lisaks oleme plaaninud kiirlaevajuhi koolituse mis kujutab endast merepäästealuste juhtide täiendõpet erinevates rasketes ilmastiku ja mere tingimustes (aluse käitumine erinevates ilmastikuoludes; aluse juhtimine kriisiolukorras; aluse juhtimine pimedas; sildumine, pukseerimine, teisele alusele ja kannatanutele lähenemine) sealjuures ohtu seadmata kannatanute ja päästjate elusid kui ka veesõidukeid. Antud koolitus on teoorias ja praktikas kokku 25 tundi.
Samuti väga oluline on olla merepäästjana värskete meditsiinialaste teadmiste ja oskustega. 

Kriisipsühholoogia koolitus sisaldab kriisiolukordade lahendamiseks ettevalmistust. Arvestades võimalike ohtudega peab meeskond oskama ohtudele reageerida nii, et endi ja lähedalolevate inimeste ja/või kannatanute turvalisus oleks maksimaalselt tagatud. Samuti peab oskama meeskond reageerida juhtumi korral lähedaste käitumisele kui ka meedia ja nn publikuga toime tulema, sealhulgas info edastamine.
Väga oluline on, et professionaalne merepäästja on oskuslik pinnaltpäästja. Paraku I astem läbinu saab vaid kaudsed teadmised antud teemast. Selleks, et tagada merepäästjate endi turvalisus merepääste tööl kui ka oskus aidata uppujat, tuleb läbida mitmenädalane pinnaltpäästja väljaõpe. 

Pinnaltpääste koolitus sisaldab:
1.     Basseiniharjutusi – tagamaks meeste oskused toime tulla sügavamates vetes, tundmaks ennast erinevates olukordades vees kindlalt; sukeldumisvarustuse kasutamine, 50 m ujumine vee all veepinda lõhkumata, 300 m ujumine ajale.
2.     Teooria ja praktika merel – uppunu päästmine merel erinevates tingimustes, eneseohutus ja –päästmine merel, 1,2 meremiili ujumine täisvarustuse; märguanded.

Kõik need võimekused on otseselt suunatud mereturvalisuse ja merepääste tõhustamisele Saare maakonnas – elu- ja varapäästeteenusete arendamisele ja ennetustööle. End koolitades laiendame oma pakutavate teenuste baasi ja tõstame oluliselt ennetustöö kvaliteeti. 

Projekti raames loome SVMSi ka uue kodulehe ja mobiilirakenduse, et parandada sise- ja väliskommunikatsiooni ning tõhustada huvikaitset.

Käesoleva Päästeameti poolt rahastatud projekti raames soetatakse ennetustööks vajalik varustus, ennetustöö perioodiks on peamiselt kevad-suvi 2017. Läbi viiakse koolitused ja osaletakse erinevatel turvalisust ja mereohutust propageerivatel üritustel. Sihtrühmaks on eelkõige Saaremaa lapsed ja noored, kellele antakse praktilised veeohutuse alased teadmised. Projekt loob eeldused iga-aastaste ennetusürituste läbiviimiseks lastele ja noortele suveperioodil (koolides, merepäevadel jm). Samuti alustatakse mereohutusalaste infopäevadega kalameestele.

Projekti raames saavad mereohutusalased teadmised Saaremaa koolide 3.-4. klasside õpilased. 2016/2017 õppeaastal õpib neis 650 last. Eesmärk on haarata koolitustega neist umbes kolmandik. Lastele tutvustatakse esmaseid päästevahendeid, nende kasutamist, räägitakse ohtudest merel ja kuidas neid oleks võimalik vältida. Läbivaks teemaks on päästevestide valiku tutvustus ning põhjalik kasutusõpetus koos praktiliste harjutustega. Praktiline osa toimub sadamaalal ja merepääste alustel kus korratakse I osa õpitut, kuidas kasutada päästevahendeid, õpitakse märkama vees hädas-olijat ja kuidas olukorras reaalselt käituda, abi kutsumine ja olemasolevate vahenditega abi osutamine ennast ohtu seadmata.

Kuna kalameestel on korkvestid merel tööd segavaks faktoriks siis kiputakse merele minema üldse vestita. Projekti raames tutvustame rannakaluritele erinevaid päästeveste, nende õiget kasutust ning viime läbi ka vastavaid ülesandeid kaldavees.

27. august toimus Soela sadamas mereturvalisuse õppepäev nii kogukonnale kui ka kohalikele kalameestele. Ühte osa päevast võib vaadata: Silvar Mehik Photography kodulehelt: Soela_sadama_infopäev ja Soela_sadama_paadiharjutus

Kogu projekti käigus soetatud varustus on väga oluline osa ennetustöödes, kus teadmised kinnistatakse läbi praktiliste harjutuste. Mereohutusealane ennetustöö lastele ja noortele suurendab kogukonna turvatunnet ning aitab vähendada veeõnnetuste toimumise riski pikema aja jooksul.

Projekt hõlmab nii sisulist kui ka praktilist mereohutusalast koolitust Saaremaa 3-4 klaaside lastele ja koolituse läbiviimiseks vajaliku varustuse soetamist. „Lapsed turvaliselt merele“ projekt kaasab Saaremaa koolide 3-4 klassid õpilasi. Projekti eesmärgiks on laste oskuslik ja turvaline käitumine veekogul, esmaste pääste- ja turvavahendite õige kasutamine ning oskus ootamatutes olukordades nii ennast kui kaaslast aidata.SVMS annab käesoleva projektiga omapoolse panuse muutmaks inimeste suhtumist ja austust nii mere kui ka enesepäästevahendite vastu. „Päästmine“ algab juba varajasest lapsepõlvest kogu eluks jäävate teadmiste ja oskuste omandamise näol. Täiskasvanute kohustus on lastele selgitada võimalikest ohtudest veekogus ning päästevarustuse olulisusest. Kahjuks just eriti täiskasvanud leiavad sageli, et veekogule minnes ei peaks päästevarustust kandma.

Koolitus ülesehituslikult koosneb kahest osast: ühest akadeemilisest teooriatunnist siseruumides ning praktikast välistingimustes e rannikualal. Teoreetilises osas tutvustatake esmaseid päästevahendeid, nende kasutamist, räägitakse ohtudest merel ja kuidas neid oleks võimalik vältida. Praktiline osa viiakse läbi Roomassaare sadama rannaalal ja merepääste alustel kus korratakse I osa õpitut ning lisaks viiakse läbi erinevaid päästeharjutusi. Lõpetuseks tunnustatakse igat last osalemise ja vapruse eest „noormerepäästja“ medaljoniga ja tunnistusega.

Tänu käesolevast projektist soetatud varustusele on SVMS koostöös PPA, Kaitseliidu, Päästeameti ja Kuressaare linnavalitsusega läbi viinud erinevaid mereohutusalaseid (ennetus)üritusi n.n. Euroopa merepäev, KL Noorkotkaste mereohtusalane töötuba, Saaremaa ohutuspäev. Lisaks oli meil hea võimalus läbi viia 8tundi merealast loengut Merekultuuri aasta 2016 raames POP-UP merekoolis „Meresõber“.